Tehisintellekt tervishoius: viis halduskasutust, nõuded ja piir, mida ei tohi ületada

Kaks kihti: haldus ja kliiniline sisu

Tervishoius tuleb AI-d vaadata kahest küljest. Esimene on haldus: broneeringud, meeldetuletused, dokumentide vormistamine, arved ja kirjavahetus. Siin on andmed küll tundlikud, aga sisu ei ole kliiniline otsus. Teine on kliiniline sisu: diagnoos, ravisoovitus, riskihinnang, pildi tõlgendamine. See on teine asi, sest siin muutub tööriist sageli meditsiiniseadmeks ja otsus kuulub arstile.

Allpool on viis halduskasutust, mis jäävad enamasti esimesse kihti. Iga kasutusjuhtumi juures on kirjas, mis andmeid tohib kasutada ja mis jääb välja. Viimases osas on piir, mille ületamisel tuleb pöörduda juristi ja Ravimiameti poole enne kui midagi kasutusele võtta.

Piir ei ole alati ilmne. Sama tööriist võib olla halduses ühes kasutuses ja kliinilise sisuga teises. Dokumendi mustand on haldus, kui see vormistab juba tehtud ravi kirjelduse. Kui mustand hakkab soovitama, mida järgmiseks teha, on see juba kliiniline sisu. Piir tuleb seetõttu kirjutada kasutusjuhtumi kaupa, mitte tööriista kaupa.

Minimaalsuse põhimõte kehtib igas kasutusjuhtumis. Iga väli, mis jõuab mudelisse, tuleb põhjendada. Kui ülesanne lahendub broneeringu tunnusega, ära lisa patsiendi nime. Nime järgi tuvastatav kiri on isikuandmed, isegi kui see jääb ainult kliiniku sisevõrku.

Viis halduskasutust

1. Broneeringud, meeldetuletused ja ümberkorraldused

Broneerimissüsteemi ja e-kirja või SMS-i vahel käib pidev suhtlus: kellaaeg muutub, patsient küsib ümberbroneerimist, tühistab või unustab. AI saab tuvastada, millised broneeringud vajavad tähelepanu, koostada meeldetuletuse teksti ja pakkuda vaba aja alternatiive. Kriitiline reegel: meeldetuletus ei tohi sisaldada terviseteavet. Kiri ütleb „sul on aeg homme kell 10“, mitte mille jaoks. Andmeid tuleb hoida minimaalsena.

See on madala riskiga kasutus, kui meeldetuletuses on ainult kuupäev, kellaaeg ja kliiniku nimi. Iga lisa, mis viitab diagnoosile või protseduurile, muudab selle terviseandmeteks.

2. Dokumentide mustandid ja saatekirjad

Arst kirjutab päevas palju tekste: saatekirju, kokkuvõtteid, väljavõtteid ja vastuseid teistele asutustele. Osa sellest on standardne vorm ja osa vaba tekst. AI võib teha mustandi arsti enda sisestatud märkmetest ja vormi väljadest. Arst loeb, muudab ja kinnitab. Mustand, mida arst ei ole lugenud, ei ole dokument, ja selle vastutus on arstil.

Siin on oluline hoida andmed kliiniku kontrollis. Kui dokumendi mustand tehakse väljaspool kliiniku süsteemi, kehtivad sellele terviseandmete töötlemise nõuded ja tulemus peab jõudma tagasi kliiniku tervise infosüsteemi, mitte jääma hajali.

3. Arvete, kindlustuskirjade ja Tervisekassa dokumentide kontroll

Halduskoormuse suur osa on arvete ja kinnituskirjade kontroll: kas teenuse kood on õige, kas dokumendis on kõik kohustuslikud väljad, kas kuupäevad klapivad. AI võib märkida kõrvalekaldeid enne esitamist. See on halduskasutus, sest kontroll käib vormiliste väljade kaudu, mitte kliinilise sisu järgi. Kui kontroll hakkab hindama, kas ravi oli õige, on see juba teine kasutusjuhtum ja vajab eraldi hinnangut.

4. Patsiendi küsimuste suunamine õigesse kanalisse

Kliinikule tuleb küsimusi veebist, e-kirjadest ja chatist: kas vastuvõtt on vaja, kuhu pöörduda, millised dokumendid kaasa võtta, kas retsept on valmis. AI võib vastata korduvatele vormilistele küsimustele ja suunata ülejäänud õigele inimesele. Piir on täpselt siin: küsimus „kas see sümptom on ohtlik“ ei ole vormiline. Sellele ei vasta AI, vaid vastutav inimene või hädaabi suunamine.

Kui küsija kirjeldab ohtlikke sümptomeid, ei tohi vastus jääda ootama. Bot peab sellises olukorras kohe suunama hädaabinumbrile 112 ja ütlema, et ta ei saa hinnata tervisliku seisundi tõsidust. Sellele reeglile ei tohi olla erandeid, ka siis mitte, kui kasutaja väidab, et on arst.

Chatbot peab ütlema, et on tehisintellekt, ja peab ütlema, millal see ei saa aidata. Chatboti üldised põhimõtted on lehel AI-chatbot, aga tervishoius lisanduvad piirangud, mida seal ei ole.

5. Töötajate koolitus ja protseduurijuhendite koondamine

Kliiniku sisedokumendid, näiteks protseduuride juhendid, hügieenireeglid ja sisekorra muudatused, on sageli laiali. AI saab need koondada otsitavaks teadmistebaasiks ja vastata töötaja küsimusele dokumendi põhjal, koos viitega allikale. See on kasulik, kui teadmistebaas on korrastatud ja versioonitud. Kui juhend on vananenud, annab AI vana vastuse kindlalt, ja seda tuleb arvestada.

Prioriteedid: mida proovida esimesena

Hinnangud on minu omad. Need aitavad valida, kust alustada, mitte tõestavad, et üks kasutus on teisest parem.

Esimesena sobivad broneeringud ja arvete kontroll. Need on vormilised, mõõdetavad ja jätavad kliinilise otsuse inimesele.

Mida teha kahe nädala jooksul

1. Kaardista andmed

   Pane kirja, milliseid andmeid iga protsess kasutab ja kus need asuvad. Kui kasutatakse ainult kuupäeva ja kellaaega, on risk väike. Kui kasutatakse diagnoosi, on risk suur.

2. Tee üks mõõdetav protsess

   Broneeringud või arvete kontroll sobivad. Mõõda kaks nädalat ja pane kirja, kui palju tööd see säästis ja kui palju vigu jäi.

3. Lepi kokku piir

   Kirjuta, millistele küsimustele bot ei vasta ja mis on suunamise reegel. Kirjuta ka, kes vastutab, kui bot eksib.

4. Pöördu õige asutuse poole enne laiendamist

   Kui tööriist puudutab kliinilist sisu, küsi Ravimiameti meditsiiniseadmete osakonnalt, kas see on meditsiiniseade, enne kasutuselevõttu. Isikuandmete küsimustes on abiks AKI.

Viis küsimust enne kasutuselevõttu

Kui kasutusjuhtumi kohta ei oska vastata kõigile viiele küsimusele, ei ole see veel valmis. Vastused ei pea olema pikad, aga need peavad olema kirjas ja nimetatud vastutaja juures.

Need küsimused ei asenda õigusnõu. Nad aitavad näha, millal tuleb pöörduda juristi, Ravimiameti või Andmekaitse Inspektsiooni poole, ja millal piisab kliiniku enda reeglitest.

Piir: mis jääb inimesele

Diagnoos, ravisoovitus, ravimi annus ja pildi tõlgendus kuuluvad arstile. Sama kehtib riskihinnangule, mis mõjutab ravi või ligipääsu teenusele. Kui tööriist annab sellise hinnangu, on see automatiseeritud otsus. AKI juhised selgitavad, et kui automatiseeritud otsus põhineb üksnes automaatsel töötlusel ja põhjustab õiguslikke tagajärgi, tuleb inimest eelnevalt teavitada, selgitada otsuse loogikat ning anda õigus sekkuda ja otsust vaidlustada. Tervishoius jääb selline mõju sageli just ligipääsu või ravi puhul.

Kui kasutusjuhtum jääb piirile, otsusta konservatiivselt: eelda, et see on kliiniline sisu, kuni keegi ei ole näidanud vastupidist. Ümberlülitamine halduskasutusele on lihtne, aga juba avaldatud vale vastust ei saa tagasi võtta.

Ravimiamet märgib, et tarkvara võib olla meditsiiniseade ka siis, kui see on mobiilirakendus. Seetõttu ei tohi kliinilist tööriista võtta kasutusse ainult sellepärast, et see on turul. Kontrolli kõigepealt, mis eesmärgil see on loodud.

Reklaam ja nähtavus

Tervishoiuteenuse reklaam on reklaamiseaduse järgi keelatud, ja see piirab ka seda, kuidas AI-tööriista kirjeldada. Kliiniku veebis saab kirjeldada teenuseid, tööaega ja kontaktandmeid, mis on lubatud teave. Lubatud on tutvustada, kuidas patsient broneerib aja, aga ravivaid lubadusi ei tohi kirjutada, ka siis mitte, kui need on AI kirjutatud.

Kust edasi

Kui broneeringud ja arvete kontroll töötavad, on järgmine samm sama mustri laiendamine teistele halduse protsessidele. Kui soovid enne otsust kirjalikku hinnangut, on see lehel AI konsultatsioon. Protsesside ja andmevoogude kaardistus on lehel AI automatiseerimine. Andmekaitse üldjooni käsitleb artikkel AI ja isikuandmed.