Mis on RPA (robootiline protsessiautomaatika)?

RPA on robot, kes teeb sama tööd nagu inimene

RPA (robootiline protsessiautomaatika) on automatiseerimise viis, kus tarkvararobot jäljendab inimese tegevust arvutis: avab programmi, liigub väljade vahel, kopeerib ühest aknast teise ja sisestab andmed. UiPathi sõnastuses automatiseerib RPA korduvaid reeglipõhiseid ülesandeid, näiteks andmesisestust ja süsteemidevahelist ülekandmist, jäljendades inimtegevust digisüsteemides.

RPA ei ole AI. Robot ei otsusta ega tõlgenda, ta järgib ette antud samme. See on tema tugevus ja piirang: kui sisend on iga kord sama kujuga, töötab robot kiiresti ja veatult; kui sisend muutub, jääb robot hätta.

Kuidas RPA-protsess ehitatakse

1. Protsess kirjutatakse samm-sammult lahti

   Kes teeb, millises süsteemis, millise sisendiga ja mis on õige tulemus. Salvestis ekraanist ei asenda kirjeldust, sest inimene teeb vahepeal otsuseid, mida robot ise teha ei oska.

2. Robot ehitatakse ekraani või liidese peale

   Kui süsteemil on API, kasutatakse seda. Kui ei ole, läheb robot ekraani peale, ja siis sõltub kõik sellest, kui stabiilne see ekraan on.

3. Erandid pannakse kirja enne, mitte pärast

   Mida teeb robot, kui väljal on tühi väärtus, kui fail on vale vorminguga, kui süsteem ei vasta? Iga erand vajab reeglit, muidu jääb robot seisma ja keegi ei märka.

4. Robot saab omaniku ja logi

   Iga jooks peab jätma jälje: mis õnnestus, mis ebaõnnestus, mille peale. Ilma selleta ei saa keegi öelda, kas robot päriselt töötab.

Näide: arved, mis tulevad e-kirjaga

Ettevõte saab kuus paarsada hankija arvet e-kirjaga PDF-idena. Raamatupidaja avab iga faili, loeb summa ja viitenumbri ning sisestab need käsitsi. See on tüüpiline RPA kandidaat, aga mitte esimene samm: kõigepealt tuleb otsustada, kas PDF-idest saab andmed kätte liidese kaudu või tuleb need lugeda. Kui lugemiseks on vaja tõlgendada erinevaid vorminguid, kuulub see osa pigem dokumenditöötluse kui RPA alla.

Robotile jääb see, mis on päriselt mehaaniline: failide paigutamine, andmete ülekandmine, kontrollimine, kas kirje jõudis kohale. Nii jaguneb töö kaheks ja kumbki osa saab oma mõõdiku. Töö tasuvuse arvutuskäik on lahti kirjutatud artiklis automatiseerimise tasuvus.

RPA või API

Tüüpvead

• Robot ehitatakse ekraani peale, kuigi API on olemas. Odavam alustada, kallim pidada.
• Erandeid ei kirjeldatud. Esimene ebatüüpiline dokument peatab töö ja keegi ei tea, kui kaua see seisis.
• Robotil pole omanikku. Uuendus lõhub töö ja seda märgatakse kuu aega hiljem, kui raamatupidamine sulgub.
• Robotile antakse liiga laiad õigused. Kui robot saab muuta kõike, mida inimene saab, siis on üks viga piisav, et rikkuda rohkem kui üks kirje.

Töö ja kulu

RPA kulu on kaks rida: litsents ja elushoidmine. Esimene on ette teada, teine mitte, kuigi just teine otsustab tasuvuse. Iga ekraanipõhine robot vajab hoolt iga kord, kui mõni süsteem uueneb, ja seda tööd ei saa ette planeerida täpselt.

Seetõttu tasub enne alustamist hinnata, kui püsiv on see tarkvara, mille peal robot töötab. Kui tegu on süsteemiga, mida uuendatakse kaks korda aastas, on roboti hooldus väike. Kui tegu on veebiportaaliga, mis muutub pidevalt, tasub kaaluda liidest või hoopis protsessi ümberkorraldamist. Üldise pildi automatiseerimise tasuvusest annab AI automatiseerimise leht.