Mis on X-tee (riigi andmevahetuskiht)?

X-tee on kanal, mille kaudu asutus küsib teise asutuse andmeid

X-tee on Eesti andmevahetuskiht. Liitunud asutus või ettevõte kirjeldab teenuse, mille kaudu tema andmeid saab küsida, ja teised liikmed kasutavad seda kokkuleppe alusel. Näide, mille toob välja Riigi Infosüsteemi Amet: politseiametnik saab isikut tõendava dokumendi põhjal teha operatiivse päringu Transpordiameti andmebaasi, selle asemel et juht peaks juhiluba kaasas kandma.

Mõte on vältida andmete dubleerimist. Kui iga asutus hoiaks oma koopiat rahvastikuregistrist, oleks neid koopiaid kümneid ja igaüks neist aegunud erineval hetkel. X-teega jääb tõde ühte kohta ja teised küsivad sealt.

Kuidas see tehniliselt töötab

1. Iga liige paigaldab turvaserveri

   Turvaserver on lüüs, mis autendib, autoriseerib, krüpteerib ja logib liiklust. RIA kirjeldab turvalahendust autentimise, mitmetasemelise autoriseerimise, logide töötlemise ning krüpteeritud ja allkirjastatud andmeliiklusega.

2. Keskserver jagab aadresse

   Keskserver töötab nagu telefoniraamat: annab liikmetele teiste turvaserverite aadressid ja kehtivusteabe ning kogub statistikat. Sisu liigub liikmete vahel otse, ilma keskse komponendita.

3. Suhtlus käib REST või SOAP-iga

   X-tee ei sea piiranguid andmete struktuurile. Ainus nõue on, et suhtlus turvaserveriga vastaks REST või SOAP protokollile. Suuremad failid lisatakse manusena.

4. Juurdepääsu antakse lepingu alusel

   Andmete omanik otsustab, kes ja mis tingimustel tema teenust kasutab. Tehniline ühendus ei tähenda õigust andmetele.

X-tee ja X-Road ei ole enam sama nimi

Kuni 2018. aastani nimetati Eesti lahendust inglise keeles X-Roadiks. Sellest ajast on X-Road eraldi tehnoloogia, mida arendavad Eesti, Soome ja Island ühiselt MTÜ Nordic Institute for Interoperability Solutions kaudu, ja Eesti oma lahendust nimetatakse ka inglise keeles X-teeks. Mõlemad nimed on registreeritud kaubamärgid, seega vahet pole ainult sõnades: kui teete hanke, kus on kirjas X-Road, tasub täpsustada, millist tehnoloogiat ja millist haldajat silmas peetakse.

Näide: liitumine ettevõtte poolelt

Ettevõte tahab, et tema kliendiportaal saaks kinnitada kliendi esindusõigust äriregistri andmete põhjal. Kaks teed: küsida andmed e-äriregistri tavalise API kaudu või liituda X-teega. Esimene on kiirem, sest piisab ühest liidesest ja võtmest. Teine tasub siis, kui ettevõttest saab ise andmete pakkuja ja temalt hakkavad küsima teised riigi infosüsteemid.

Liitumine tähendab turvaserveri paigaldamist, liikmeks registreerimist ja oma teenuse kirjeldamist WSDL-i või OpenAPI kujul. RIA märgib, et ligipääs kõigile liikmetele ei ole automaatne: iga uus andmevahetus nõuab kokkulepet. See tähendab kahte tööd: tehniline ühendus ja õiguslik kokkulepe. Liidestamise üldpildi kohta vaata API integratsioonide artiklit.

Millal X-teed ei ole vaja

• Kahe erafirma vahel. Tavaline REST API koos autentimise ja logidega katab sama vajaduse odavamalt.
• Ühekordse andmetõmmise jaoks. Kui andmed on vaja üle kanda korra, piisab ekspordist.
• Kui vastaspool ei ole liige. Ilma teise poole turvaserverita ei ole kanalit, mille kaudu päringut teha.

Töö ja kulu

X-tee liitumise kulu on enamasti inimtöö, mitte litsents. Turvaserveri paigaldus nõuab serverit või virtuaalmasinat, sertifikaate ja võrguseadistusi, teenuse kirjeldus nõuab arendajat, kes tunneb SOAP-i või REST-i nõudeid. RIA kirjelduse järgi on X-tee ümber palju koodi ja korduvkasutatavaid komponente, mis lihtsustavad uute lahenduste loomist.

Kui ettevõttel on plaanis ainult üks päring teise asutuse andmetesse, ei ole X-tee liitumine mõistlik investeering. Kui tegemist on korduva, mitme osapoole andmevahetusega avalikus sektoris, on see Eestis tavaline ja hästi dokumenteeritud tee. Tehnilise poole ehitamise mahu hindamiseks vaata tarkvaraarenduse lehte.