Mis on hreflang?

Märgend, mis seob keeleversioonid kokku

Hreflang on lingimärgend lehe HTML-is, mis ütleb otsingumootorile, millisele keelele ja riigile see leht on mõeldud, ning viitab sama sisu teistele keeleversioonidele. Google'i dokumentatsiooni järgi kasutab Google seda selleks, et näidata kasutajale õiget keele- või piirkonnaversiooni, ja väärtust x-default kasutatakse vaikelehe jaoks, kui ükski versioon ei vasta kasutaja keelele ega piirkonnale.

Märgend ise ei tõlgi midagi ega tõsta kohta. Ta lahendab ühe konkreetse probleemi: kui saidil on sama sisu kahes keeles, peab otsingumootor teadma, millist versiooni kellele näidata.

Näide: eesti ja inglise versioon

<link rel="alternate" hreflang="et" href="https://arletop.com/artiklid/ai-hind/">
<link rel="alternate" hreflang="en" href="https://arletop.com/en/artiklid/ai-hind/">
<link rel="alternate" hreflang="x-default" href="https://arletop.com/artiklid/ai-hind/">

Iga versioon kannab kogu komplekti märgendeid, ka viidet iseendale. Siin tekibki kõige sagedamini viga: kui eestikeelsel lehel on viide inglise versioonile, aga inglise lehel ei ole viidet eestikeelsele, ei ole seos kahesuunaline ja Google võib ühe poole tähelepanuta jätta.

Kuhu märgendid panna

1. HTML-i päisesse

   Kõige levinum viis. Iga leht kannab kõiki versioone, sealhulgas iseennast.

2. Sitemapi kirjetesse

   XML-sitemapi iga aadress saab xhtml:link read teiste keelte kohta. Kasulik siis, kui märgendid on genereeritud, mitte käsitsi kirjutatud.

3. HTTP päisesse

   PDF-ide ja muude mitte-HTML failide puhul, kus lehe päist ei ole olemas.

Sellel saidil genereerib keeleversioonide märgendid eraldi skript, mis on mõistlik lähenemine: kui märgendid tulevad automaatselt, ei jää üks leht ilma paarilisest, sest keegi unustas.

Viis viga, mis korduvad

Millal hreflang ei ole vajalik

Üks keel tähendab, et märgendit ei ole vaja. Samuti ei ole sellest kasu siis, kui versioonid ei ole tegelikult tõlked, vaid erinev sisu: kui eesti ja inglise leht räägivad eri asjadest, ei ole tegu sama sisu keeleversioonidega ja märgend eksitab.

Eesti väikeettevõttel on tavaliselt kaks versiooni ja mõlemad on tõlked, seega hreflang on mõistlik. Selle asemel et lisada märgendeid käsitsi igale lehele, tasub need genereerida koos sitemapiga, sest mõlemad vajavad täpset nimekirja kõigist aadressidest.

Töö ja kulu

Ühe lehepaari märgendid on hinnanguliselt kümne minuti töö. Kulu tekib hoolduses: iga uus leht vajab mõlemas keeles märgendeid ja iga aadressi muutus peab jõudma kõigisse versioonidesse. Käsitsi hooldatud hreflang laguneb esimese suurema ümberkorralduse järel vaikselt, sest viga ei ole nähtav: leht avaneb, aga otsingumootor eirab märgendit.

Seetõttu on mõistlik märgendid genereerida ja kontrollida neid build-protsessis. Kontroll ise on lihtne: iga lehe juures peab märgendeid olema sama palju kui keeleversioone, ja iga viidatud aadress peab päriselt olema olemas. Kui üks neist tingimustest ei kehti, on tulemus sama, nagu märgendit ei olekski. Laiem tehniline nimekiri on artiklis SEO kontrollnimekiri, ja kui otsid vastust küsimusele, mida AI-vastused allikana valivad, vaata AI otsingu nähtavus. Kogu saidi tehniline ülesehitus on kokku võetud lehel kodulehe tegemine.